Raudteevalitsuse Villa lugu
Möödunud sajandi 1920. aastatel rajatud neoklassitsistlike ja art deco elementidega juugendvilla on oluline Pärnu kunagise kitsarööpmelise raudtee ajaloos. Pärnu-Valga raudteeühenduse pidulik avamine toimus 5. oktoobril 1896. Selle avamisega tõusis oluliselt Pärnu konkurentsivõime ning sellega kaasnenud “uut hingamist” sai nautida kogu Pärnu kaubandus- ja tööstussektor.
Pärnu oli juba tol ajal hinnatud kuurortlinn, kuuludes 1890. aastal Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimistusse. Raudteeühendus tegi oluliselt mugavamaks ka suvekülastajate liikumise, kes eelnevalt saabusid Pärnusse, kas merd mööda või postihobustega. Üksnes kuurordi külastatavus kasvas järgnevatel aastatel ligi kaks korda. Reisirongid on oma ajaloo jooksul peatunud Pärnus eri paikades. Esimene raudteejaam asus praeguse Vabaduse väljaku (endine Rüütli plats) juures. Täna tähistab esimest raudteejaama kohta Baltimaade vanim auruvedur, mis valmis 1911. aastal.
Ajapikku hoonestati Rüütli tänava lõpukvartalid, praeguse Pärnu hotelli kohale kerkis väärikas Endla teatri hoone ning kolmest küljest piiratud raudteejaama hakati vaikselt välja suruma. Lõpuks kuulutas teedeministeeriumi ehitusvalitsus koos raudteevalitsuse, Pärnu linnavalitsuse ja Eesti Pangaga välja Pärnu linnaväljaku kujundamise võistluse. Selle võitis 1938. aastal väärikas Eesti Pank, mis on säilinud ka tänapäevani. Kuni kitsarööpmelise raudteeühenduse valmimiseni asus uus perroon paralleelselt Pikk 12 majaga, kus tänasel päeval tegutseb uhke Martensi Maja, mille vastas on Pärnusse saabujate oluline sõlmpunkt Pärnu Bussijaam.
Stiilne Raudteevalitsuse Villa hoonekompleks, aadressil Pikk 16, paikneb vaid mõnekümne meetri kaugusel. Pakkudes kaasaegseid võimalusi elamiseks, töötamiseks ja nautimiseks koguni 4000 ruutmeetrisel alal. Hoones on 36 omanäolist elu- ja äripinda ning maa-alune parkla. Raudteevalitsuse Villa keskseks pärliks on tänapäevaste vahenditega “uue hingamise” saanud 1920. aastatel rajatud juugendvilla.
Teksti koostamisel on tuginetud järgnevatele allikatele: Jaak Juske, “Lood unustatud Pärnust”, 2015, Jaak Juske ja Kirjastus Pegasus. Aldur Vunk ja Tiit Kask, “Valikus ja otsused. Pärnu kuurort”, 2014, Pärnu Muuseum.
