Graf Zeppelini Maja, tõeline arhitektuuripärl Pärnu südames, mis loob unustamatud võimalused elamiseks, töötamiseks ja lihtsalt nautimiseks.
Graf Zeppelini Maja uus, moderne elu- ja ärihoonete kompleks hakkab Pärnu südalinna rikastama juba aastal 2021. Esmalt valmib hoone esimene osa (Lai 15) ja siis 2022. aastal kogu kompleks (Lai 15A) - terve kompleks kannab nime Graf Zeppelini Maja. Pärnu tulevane elegantseim hoone peidab endas nii avaraid linnakortereid kui ka väärt investeerimisvõimalusi. Paikneme Pärnu südames, kiirelt arenevas töö- ja elukeskkonnas.
Hoone esimesele ja teisele korrusele tulevad äripinnad ning III-IV korrustele on kavandatud eri suurusega korterid. Väärikas ajaloolises hoones pakume avarate terrassidega külalis- ja tavakortereid, külalisi teenindab liftiga trepikoda ning hoonest avaneb 180° vaade Pärnu jõele ning linnale. Hoone viimistlemisel kasutame ainult kõrgkvaliteedilisi materjale.
Projekti tellija – Pikk Lainurk OÜ
Projekteerimise peatöövõtja – BOA OÜ
Arhitektid – Margus Soonets, Anto Savi, Jürgen Lepper, Arvi Hiir
Projekteerimise projektijuht – Jaan Aru
Ehitusjärelvalve - Toomas Leemets, Instructiva OÜ
Millest on inspireeritud Graf Zeppelini Maja nimetus?
Üheks meie ettevõtte väärtusteks on ajatus ehk me loome arendusi, mis vaatavad tulevikku ja peavad lugu ajaloolistest väärtustest. Otsides majale sobivat nime, tutvusime Pärnu kesklinna puudutavate põnevate ajaloos toimunud sündmustega. Teadsime, et rajatav hoone elavdab olulisel määral südalinna, tõstes pilgud taeva poole samamoodi nagu seda innustas tegema 1930ndatel Pärnu kesklinna kohalt mööduv õhulaev Graf Zeppelin.
Teadsime, et rajatav hoone elavdab olulisel määral südalinna, tõstes pilgud taeva poole samamoodi nagu seda innustas tegema 1930ndatel Pärnu kesklinna kohalt mööduv õhulaev Graf Zeppelin. Ajalehed väidavad, et paljud pärnakad uudistasid taevaalust ka 24. septembril 1930, kui Pärnu kohal tegi paar tiiru rahumeelne õhulaev Graf Zeppelin kapten Flemmingi juhtimisel. Saksa kindral krahv Ferdinand von Zeppelin oli üks lennunduspioneere, kes hakkas reisijateveoks ettenähtud õhulaevu ehk tsepeliine ehitama. Kui Saugas asus veel lennuväli, olime lennukite müraga niivõrd harjunud, et ainult helibarjääri ületamise kõma pani järjekordselt kiruma. Praegu oleme taas vaikse taevaalusega kohanenud ja isegi iga väikelennuki põrin kergitab pilgu taevasse nagu ajal, mil lendamine oli uudisasi.
Rahumeelset õhulaeva pidid pärnakad nägema juba 12. augustil 1930, kuid halbade ilmastikuolude tõttu jäi sõit katki. Uus katse algas 23. septembril Friedrichshafenist vahemaandumisega Berliinis, kust võeti kurss Riiale ja sealt piki mereranda üle Pärnu ning Tallinna Helsingisse, kus oli vahemaandumine. Pärnakad olevat juba hommikul kell kümme, kui õhulaev veel Riia kohal tiirutas, rannas olnud ja silmad Tahkuranna poole pööranud. Silmi pingutati asjata, sest alles 11:40 oli midagi helehalli paistma hakanud ja oodatud külaline paarikümne minuti pärast linna kohale jõudnud. Umbes 300 meetri kõrgusel tegi tsepeliin Pärnu kohal paar tiiru.
Ajalehed kirjutasid, et Pärnu rahvas oli majakatustel, platsidel ja tänavatel ning elu jäi paariks minutiks seisma. Igatahes foto näitab, et Koidula pargis oli küll peale fotograafi ainult koer ja kaks last. Kell 13.45 jõudis õhulaev Tallinna kohale, tegi seal kolm tiiru, viskas alla postikoti ja vurises Soome poole.
